INSENEERIAST | Kuluefektiivne tootedisain - Lehtmetall

Fractory müügiinsener Mikk Kimmel räägib kuluefektiivsest tootedisainist lehtmetalli vaates.

Põhilised teemad, mida esitluses käsitletakse:

• Sobiva lõiketehnoloogia valik
• Materjalikasutus ja -ülejääk ning selle minimeerimine
• Painutamise põhitõed, mida tootedisainis arvesse võtta
• Koostudisain ning tootmise lihtsustamine
• Keevitamise head ja vead
• Pinnatöötlus

Mikk toob terve esitluse vältel rea näiteid nii heast kui vähem heast tootedisainist päriselus koos näpunäidetega, mida silmas pidada.

The post Kuluefektiivne tootedisain appeared first on Fractory.

Kuidas elab ettevõte, mille tegevusvaldkonnale on paar viimast aastat olnud kõigest hoolimata soosivad ja tootmismahtude kasv olnud kahekohaline? Üks näide on haagiste tootmine – tööstusharu, mille mahud Eestis on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud. Üks selline firma on Kohilas metsatõstukeid, halumasinaid ja haagiseid tootev Renee Sillasoo juhitud ettevõte Forstman Baltic.

Kel Reneega on olnud õnne kohtuda või asju ajada, teab, et tema energia ja positiivsus on nakkavad. Ta räägib, et metallitöö on talle alati meeldinud. “Alustasin 13aastaselt – katsetasin treipinke ja keevitamist. Pisik on sellest ajast jäänud ja välja seda ei saa. Võin küll vahepeal kontoritoolis istuda, aga lähen esimesel võimalusel uuesti poistele appi,” tõdes ta. “Olen see, kes selle asja välja mõtles. Olen nii joonestaja, monteerija kui ka müügimees. See on kutsumuse asi. Meie väikesed tõstukid olen ise välja mõelnud ja halumasinaid aja jooksul paremaks lihvinud.”

Renee räägib, et tegutsemise algusaegadel ta äriideel esialgu õiget potentsiaali ei näinudki, kuna asi hakkas idanema enda vajadusest. Kuidas nüüd, seitse aastat hiljem läheb? “Tänaseks on nii, et me otseselt reklaami ei teegi. Oleme selle aasta lõpuni välja müüdud,” on Renee rahul.

Forstmani peamine turg on Euroopa, täpsemini Põhjamaad ja Saksamaa. Samuti on ettevõte müünud oma tooteid Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse – tellimusi on tulnud nii Tšiilist, Peruust, Uruguayst kui ka Tansaaniast.

Tootmise lihtsustamine vabastas ressursse

Tööstus on üks maailma suuremaid ja vanemaid majandusharusid, aga seejuures üks aeglasemini digitaliseeruvaid. Hetkel on maailm neljanda tööstusrevolutsiooni faasis, mis peaks tähendama, et inimesed tootmisprotsessis ei osale. Küll on aga tüüpiline ka tänapäeval, et tootmise korraldamine inseneride ja tootjate vahel on aeganõudev käsitsi toimetamine, mis kätkeb endas korduvat telefonikõnede tegemist ja edasi-tagasi meilide põrgatamist. Kõik see röövib aega, mille saaks hoopis rakendada kuskile mujale, näiteks toote- või äriarendusse. See on midagi, millega on kokku puutunud iga insener ja tootmisettevõte, olenemata nende suurusest ja valdkonnast. Nii ka Renee.

“Allhankeprotsess oli meie jaoks peavalu – täiesti tavaline oli olukord, et pidin paksemad terased andma ühte kohta ja õhemad teise, painutus veel kolmandasse kohta. Lisaks logistiline pool,” räägib Renee ja rõhutab koostöö olulisust. “Kõike ei pea üksi saama ega tegema. See on mõttetu ajaraiskamine – prototüübid veel, aga seeriatootmine sellisel viisil ei ole mitte mingil juhul mõistlik.”

Tööstusrevolutsiooni osa saab olla igati mõistlike ja tehtavate väikeste sammudega. Renee selgitab, et täielikult tööprotsesse ära automatiseerida või roboteid kasutada ei ole mõistlik ega majanduslikult otstarbekaks. “Me ei tooda selliseid masse, et see ära tasuks,” selgitab ta. Forstmani tooted on disainilt võrdlemisi lihtsad. “Joonestan ise. Kui sa oled mingeid asju tehes kätega juures, siis mõtled ka sellele, kuidas keevitajal või komplekteerijal võib olla seda kokku panna,” räägib Renee. Ta lisab, et tänaseks ei olegi Forstmanil enam detaile, mida on keeruline toota. “Oleme need lihtsustanud või ära jätnud.”

“Täna toimetame nii, et ma modelleerin oma asjad valmis, laadin Fractory platvormile 3D-mudeli üles – vaatan et kõik on ilus ja tore, ning natukese aja pärast tuleb Mikult (Mikk Kimmel, Fractory müügiinsener) kõne, et “kuule poiss – sa oled siin midagi valesti teinud ja kuluefektiivsuse mõttes saaks paremini, kas ma võin siit midagi ära muuta või teha, ja asi läheb töösse. Ja järgmine hetk ongi tehtud ja detailid kohal,” kirjeldab Renee oma tööprotsessi.

Fractory jõudis Reneeni 2018. aastal. “Joosep (Merelaht, Fractory kaasasutaja ja müügijuht) võttis minuga ühendust ja tegelikult nägin esimesest korrast potentsiaali. Siis sain juba Mikuga kontakti ja ta ütles mulle, et lohista failid üles – teeme ja lõikame need ära. Tegime proovitellimused ja süües kasvas isu. Fractory platvorm on ka aastate jooksul arenenud, alguses ta nii võimekas (nagu täna) ei olnud ja saime sealt ainult laserlõikust tellida. “Mõtlesin alguses, et see jääb prototüüpimise tasemele, aga tänaseks on nii, et oleme kasvanud koos,” räägib Renee.

“Kui ka kaaluda endale masinapark osta, siis minu arvutused näitasid, et see ei tasu end ära. Mõistlikum on kasutada platvormi. Nüüd teeme kõik Fractory kaudu, sest see kontseptsioon on geniaalne. Enam lihtsamakas minna ei saa. Me oleme tänaseks oma masinapargist täielikult vabanenud.” Renee lisab, et võib tunduda kallis otsus lõikuse- ja painutusepingid ära hävitada. “Tegelikult parandad läbilaskevõimet,” kirjeldab Renee efektiivsemat tööprotsessi.

“Käsi peseb kätt” teguviis on tööstuses tavapärane – metallitöid tellitakse samalt tegijalt aastakümneid, kuna selline on harjumus ning suhtumine on üksteisest lugupidav ja kvaliteet teada. Kõhklused kasutada platvormi on loomulikud. “Olen ise olnud ka pelglik – tulebki lihtsalt proovida, mitte öelda “ei, ei, ei – mina ei hakka tegema ja kuskile midagi üles laadima; tahan ise teha – meil on oma võrgustik.” Kui platvorm omal käel ära katsetada, siis saabki selle vastuse: ta töötab, ta on kiire, ta on lihtne, ta on kuluefektiivne.”

Renee mõistab skeptilisust. “Hirm, kas tootejoonised varastatakse, on inimlikult arusaadav. Olen isegi kord konkurendiga kohtus käinud ja jäänud kaotajaks – seega hakkasin jooniseid juppideks jaotama.” Renee lisab, et aja jooksul on usaldus kasvanud ja hea koostöö Mikuga on pinged maha võtnud. “Isegi kui keegi joonised kätte saab, siis neil peab ka mõistust olema, et midagi nendega teha. Ja kes kopeerida tahab, kopeerib nagunii.”

Renee kasutab Fractory platvormi juures nii automaatset kui ka manuaalset hinnastamist. “Suuremate koguste puhul teen käsitsi – saadan joonised ja Mikk vaatab üle ning paneb töösse. Seegi käib sups-sups-sups,” lisab Renee ja ütleb, et oma sõbralt tellides ei viitsita vahel nädal aega hinnapakkumist anda.

Kuidas äril läheb?

“Nõudlus on laes ja allhankekoht on tänaseks täiesti kaetud. Probleemiks võib olla näiteks see, et mõni muu detail, mis ei ole Fractory kaudu tellitud, hilineb. Väga keeruline on hetkel tähtaegade arvestada – kui keegi ütleb, et saad millegi 4 nädala pärast, siis ma ei usu seda. Väga suured tegijad on korduvalt alt vedanud, aga hukka ei saa neid mõista – rasked ajad on olnud ja on ees,” kirjeldab Renee. “Eelmine kriis koroonaaja alguses ei puudutanud meid üldse, aga nüüd on olukord muidugi teistsugune. Tarneajad on praegu pikad: kui hinnapäringuid vaadata, siis 10st 7 saame täidetud, mis on väga hästi. Kolm kukub ära,” lisab Renee.

Renee jutustab, et eelmisel aastal oli palju äraütlemisi suurtele edasimüüjatele, eeskätt sellepärast, et neile esitati väga suuri tellimusmahte. “See oli meie jaoks võimatu.” Muidugi mängib siin ka rolli edasimüüjate mõneti küsitav suhtumine – on tavapärane, et väravaposte nihutatakse. “On öeldud, et teeme ära – hakkame tellima miljoneid ühikuid, aga praegu ostame ainult kaks.” Selline äritegevus aga hoiab endas riske, mida väikeettevõtjal ei ole mõistlik võtta.

“Pall on nüüd meie väravas. Täna on reaalne olukord, et me ei jõua piisavalt toota. Küll aga on meie viisaastaku plaan selline, et tahame oma käibe duubeldada. Metsategu on juba kord selline valdkond, et see tegemata ei jää.”

Mida toob ettevõttele tulevik?

Renee lisab, et projekte on käimas palju ja kõigest rääkida veel ei saa. “Ainult seda, et kasvame. Lihtsamate toodetega on nüüdseks väga palju kogemusi ja läheme järgmistele asjadele julgemalt vastu,” räägib ta. Just hiljuti kolis ettevõte suuremale pinnale, mis oli suur investeering. “Seda kõike ainult tänu sellele, et meilt on võetud koormus ära. Kui me oleks kogu selle aja ise detaile lõiganud ja painutanud, ei usu, et me täna siin oleks. Praegu oleme kaks sammu vahele jätnud – selleks, et astuda üks suur samm,” võtab Renee teema kokku.

“Meie ehitame oma tootmist põhimõtteliselt Fractoryga. Oleme niivõrd põimunud,” räägib Renee ja kiirustab tagasi tootmise juurde.

Fractory on pilvepõhine platvorm, mis toob kokku tellijad ehk insenerid ning tellimuse täitjad ehk tootjad. Veebipõhine tarkvara võimaldab tootmisjoonised laadida, mille järel tehakse automaatne hinnastus ning antakse detailide valmimiskuupäev. Kui pakkumine peaks sobima, saab platvormi kaudu tellimuse sisse anda ning jääda vaid ootama transpordi saabumist soovitud sihtkohta.

Fractory võimaldab täna teenustena metalli laserlõikust, CNC-töötlust, metalli painutust ning pinnatöötlust, plasma-, vesi-, gaasilõikust ning toru laserlõikust. Ettevõte opereerib täna Eestis, Soomes, Rootsis ja Suurbritannias, mis annab rahvusvahelistele ettevõtetele võimaluse skaleerida ka enda lokaalset tootmist.

The post Forstman Baltic – Pahkla masinad, mis teevad metsa Saksamaast Lõuna-Ameerikani appeared first on Fractory.

Pakutavate keevitusprotsesside hulka kuulub MIG/MAG, TIG, robotkeevitus, punktkeevitus ja jootmine.

Maksimaalsed materjalipaksused:

• 120 mm süsinikterasele
• 60 mm roostevaba terasele
• 25 mm alumiiniumile
• 15 mm vasesulamitele

Lisasime keevituse pakutavate teenuste hulka lihtsal põhjusel – teie kui kliendid pöördute meie poole aina enam suuremahuliste ja seeriatootmise projektidega. Ning keevitamine on tihtipeale üks vajalikest protsessidest.

Kuna keevitamine nõuab usaldusväärseid ja kogenud partnereid, siis oleme viimasel ajal just selle suunitlusega uusi ettevõtteid enda tootmisvõrgustikku lisanud (tänase seisuga üle 50 regionaalse tootja).

Oleme nendega juba üksjagu koostööd teinud projektidega, mis nõuavad keevitust. Tänaseks oleme veendunud, et suudame seda pakkuda kvaliteetselt, võimaldades täisteenust lõikamisest keevitamiseni ning värvimiseni.

Meiepoolne väärtuspakkumine on efektiivne projektijuhtimine (keevitust veel platvormil automaatselt ei paku). Fractory insenerid teavad, kelle poole pöörduda, et tagada kvaliteetne tootmine vastavalt materjali ja töötlusprotsessi kombinatsioonile, võttes arvesse ka turuhindasid. Seetõttu saate jätta administratiivse poole meie hallata ning keskenduda paremate toodete väljatöötamisele.

Kui teil on mõni seeriatootmist või muidu suuremahuline projekt tulekul, siis saatke oma hinnapäring e-mailile info@fractory.com ning meie kogenud insenerid vastavad teile pakkumisega.

The post Fractory pakub nüüd ka keevitust appeared first on Fractory.

Kõige enam seostatakse arvjuhtimispgorammidega CNC masintöötluse viise treimine ja freesimine, mis loovad detaili materjali eemaldades. Seega on tegemist vastupidise protsessiga näiteks 3D printimisele, kus detail “ehitatakse” materjali järk-järgulise lisamise teel.

Taust

CNC on akronüüm, mis tuletatud sõnadest computer numerical control ehk eesti keeles arvprogrammjuhtimine. Liikumine arvutipõhisele juhtimisele sai siiski alguse arvjuhtimisest (NC – numerical control).

Esimesed arvjuhtimist kasutavad masinad ehitati juba 40- ja 50ndatel. Algselt modifitseeriti olemasolevaid masinaid, et automatiseerida osa tööst. Mootorite tööd koordineeriti perfolintide abil, mille sisse oli trükitud kood.

50ndatel tehti esimesed sammud juba arvprogrammjuhtimise suunas, mil MIT arvutid suutsid sisendi abil luua vastava perfolindi. See tõstis märgatavalt töö kiirust ja efektiivsust. Näiteks suudeti muidu 8-tunnise freesimistöö koguaeg viia 15 minuti peale.

Selline ajavõit tõestas, et arendustegevusse on mõttekas suunata veelgi rohkem ressursse. Varsti loodigi juba esimesed programmeerimiskeeled CNC masinatele. Aja jooksul võttis arvprogrammjuhtimine arvjuhtimiselt ohjad üle, suuresti tänu langusele arvutite hinnas.

Kuidas arvprogrammjuhtimisega masinad töötavad?

Tänapäevased CNC masinad on täisautomaatsed. Nad vajavaid vaid digitaalseid faile, mis sisaldavad infot lõiketrajektooride ning -riistade kohta.

Ühe detaili töötlemise käigus kasutatakse tavaliselt mitmeid tööriistu. Masinaoperaatorid saavad luua andmebaasi kõikide olemasolevate tööriistade infoga. Masinad kasutavad seda infot, et vahetada automaatselt vajaduse järgi töövahendeid.

CNC töötluse protsess algab CAD-programmist, kus modelleeritakse detail. Tänapäevane CAD-tarkvara sisaldab tihtipeale CAM (computer aided manufacturing) võimekust. Vastasel juhul imporditakse failid spetsiaalsesse CAM-programmi, mis valmistab mudeli tootmiseks ette.

Esimeses järgus kontrollitakse, kas detail on üldse antud viisil töödeldav. Seejärel luuakse vastav arvjuhtimistprogramm. Programm kujutab endast koordinaatide kogumikku, milles on ära defineeritud ka kõik vahepealsed liikumistrajektoorid.

Järgmise sammuna genereeritakse sobivad parameetrid, sealhulgas lõikekiirus, pöörlemiskiirus jne. Konfiguratsioon põhineb detaili geomeetrial kui ka masina ning tööriistade kohta käival infol.

Viimaks otsustatakse, kuidas positsioneerida detail materjali suhtes. See tagab maksimaalse materjalikasutuse.

Kogu sisend tõlgitakse koodiks, mida masinapark lugeda suudab – G- ja M-koodiks.

G-kood vs M-kood

CNC Coding Explained

Tihtipeale arvatakse, et arvjuhtimisprogrammid töötavad vaid G-koodi põhjal. Tegelikkuses jaguneb kood kaheks eelnimetatud haruks.

G-kood viitab programmeerimiskeelele, mis ütleb masinale, kuidas liikuda. Ehk tegemist on geomeetrilise koodiga, millest ka nimi.

M-kood annab masinale kõik ülejäänud vajaliku info. See vastab masinkoodile, mis kätkeb endas informatsiooni jahutusvedeliku kasutamise, tööriistade vahetamise, programmi lõppemise jm kohta.

Seega on mõlemad võrdselt olulised, kuid sisuliselt mitte samad.

Mis on CNC masintöötlus?

Nüüd teame, kuidas CNC masinad töötavad. Kuid kõik CNC masinad ei paku CNC masintöötlust.

Nimelt töötavad sarnase koodi alusel ka laser- ja plasmalõikuspingid, painutuspingid jpm. Masintöötluse all mõeldakse aga just eelnimetatud töötlusprotsesse ehk treimist ja freesimist.

Freesimine

Freesimine on töötusviis, kus pöörlevaks osaks on tööriist. Kokkupuutel materjaliga eemaldab tööriist laaste.

Freesimise operatsioonide hulka kuuluvad:

• Otsafreesimine
• Faasimine
• Külgfreesimine
• Puurimine
• Sisefreesimine
• Keermestamine jne

See on väga universaalne töötlemismeetod, mis suudab tagada kitsaid tolerantse ning kõrget täpsust. Freesimise abil on võimalik toota detaile väga erinevatest materjalidest ning kiiresti.

Miinuspoolele kuulub suur materjalikadu, vajadus laia valiku tööriistade järele ning masinate kõrge hind.

Treimine

Kuigi treimist ja freesimist kutsutaksegi tihtipeale ühe nimega masintöötluseks, siis on need 2 viisi selgelt erinevad, isegi teineteise vastandid. See tähendab, et kui freesimisel pöörlbe lõikepea, siis treimisel detail.

Treimist kasutatakse tihtipeale näiteks võllide tegemisel. Tööriista ja kiirelt pöörleva detaili vahel luuakse kontakt, mille tagajärjel eemaldatakse laaste. Kõrge töötlemistäpsus võimaldab tagada tolerantse, mis võllide puhul sageli väga olulised.

Eristatakse ka sise- ja välistreimist, millest esimene tähendab õõnsuste või avade treimist ning teine välispinna treimist.

Arvjuhtimisprogramm ja teised töötlusviisid

Nagu ennist öeldud, siis CNC põhimõttel töötavad masinad ei piirdu vaid CNC töötlusega.

Arvjuhtimisprogramme kasutatakse laialdaselt ka teiste töötlusviiside puhul, näiteks:

• Laserlõikus
• Plasmalõikus
• Vesilõikus
• Gaasilõikus
• Metalli painutamine

Kõik need töötlusmeetodid on tänu automatiseerimisele oluliselt usaldusväärsemad. Eemaldatakse inimfaktor, mis võib kajastuda lõppkvaliteedis, ning tõstetakse täpsust ja korratavust (ehk detailide omavahelisust sarnasust).

Loetelus olevad meetodid kasutavad samu tööpõhimõtteid. Näiteks laserlõikuse puhul luuakse samamoodi lõiketrajektoori kood automaatselt, kasutades 3D-mudelistes olevat infot.

Siiski pole kõik päris samamoodi, sest laserlõikuse juures on lehepaksus ühe detaili lõikamise jooksul alati sama. Seega ei ole vaja korrigeerida laseri fookust (lõikepea vahetust ei toimu niikuinii).

Mida saab CNC töötlusega valmistada?

Pealtnäha pole CNC töötlusel piiranguid. See sobib laiale valikule materjalidele, alates metallidest kuni plastide, komposiitmaterjalide ja puiduni.

3-teljeline freespink suudab luua juba üsna keeruka geomeetriaga detaile. Kui sellest ei piisa, siis on võimalik pöörduda rohkemateljelise freesi poole, mille paindlikkus tagab veelgi suurema võimekuse.

Näiteks 5-tejleline CNC freesimiskeskus võib abiks olla. Kui tavalisemal 3-teljelisel pingil on 3 lineaarset liikumissuunda, siis 5-teljeline pink suudab panna pöörlema ka lõikealuse ja -pea.

Paindlikkuse kasvul on ka oma hind, sest need pingid maksavad rohkem ning see kajastub omakorda tootehinnas. Kuigi arvjuhtimisprogrammi abil töötavad pingid on kiiremad, pole kuskile kadunud ka manuaalsed töötlusviisid. Eriti väikesemahulise prototüüpimise puhul.

Siiski on CNC töötlus esikohal, kuna suudab pakkuda eriti kõrget täpsust. Seepärast on see eriti levinud sektorites nagu:

• Lennundus
• Elektritööstus
• Kaevandus
• Toidutööstus
• Autotööstus
• Robootika jpm

Kokkuvõtteks võib öelda, et CNC töötlus on leidnud oma koha usaldusväärse viisina, kuidas valmistada detaile erinevatest materjalidest. Samal ajal peab meeles pidama, et võrreldes teiste meetoditega on ka hind vastavalt kõrgem.

The post Arvprogrammjuhtimise meetodid appeared first on Fractory.

CNC masintöötlus

CNC hinnapakkumine

Nüüd on võimalik CNC mudeleid otse platvormile laadida, mis tähendab, et hinnapakkumise saamiseks pole enam e-maile tarvis saata.

See uuendus lihtsustab tellimise protsessi ning muudab selle platvormipõhiseks. Kuigi me ei paku veel hinda automaatselt CNC treimise ja freesimise jaoks, teeme esimesi samme sinna suunas.

(NB! Tänaseks päevaks oleme automatiseerinud nii CNC freesimise kui ka CNC treimise hinnapakkumiste saamise!)

Järgnevalt näitamegi, mida viimane parendus endaga kaasa toob.

Esiteks on võimalik valida materjal rippmenüüst. See on esimene teenus, mille juures pakume ka plastide töötlust.

Teiseks on võimalik valida sobilikku pinnatöötlust. Jällegi on rippmenüüs nähtaval erinevad valikud kui ka võimalus lisada tootmisjoonis, kus näidatud konkreetsed kareduse parameetrid näiteks mõne üksiku võlli sektsiooni kohta.

Viimaks on võimalik valida ka üldtolerantside vahel. Kui sa pole kindel, mida iga tolerantsiklass tähendab, siis klõpsa kasti kõrval olevale küsimärgile. See toob esile tolerantside tabeli. Siingi võid lisada tootmisjoonise, kui tolerantsinõuded on erinevad mõõtude lõikes.

Tootmisprotsessi valik

Lisasime ka võimaluse valida ise sobilik tootmismeetod. Praegusel hetkel hõlmab see laser- ja torulõikust ning CNC töötlust.

Põhjus selle valiku pakkumiseks on lihtne. Mõningaid detaile on võimalik toota mitmel erineval viisil. Meie süsteem valib küll automaatselt kõige sobilikuma, kuid see ei pruugi ühtida teie vajadustega. Näiteks võib ülalolev plaat nõuda väga täpseid tolerantse, aga platvorm pakub esialgu laserlõikust. Siis saad töötlusviisi ise muuta.

Tulevikus hakkab see menüü suuremat rolli mängima, kui tarvis lõigata näiteks 20 mm paksust terasplaati. Siis saad valida näiteks laser-, plasma- ning gaasilõikuse vahel. Meetodi valik mõjutab oluliselt hinda kui ka kvaliteeti, seega tahame otsustamisõiguse teile jätta.

Kui teil on omapoolseid ettepanekuid või tagasisidet, siis andke oma ideedest teada. Loome ju ikkagi seda süsteemi teie elu lihtsamaks tegemise nimel.

The post CNC hinnastamine platvormil appeared first on Fractory.

Seeriatootmine püstitab tootmispartneri valikuks üsna kõrged nõudmised. Nende hulka kuuluvad:

• Tarnekindlus
• Tarnekiirus
• Konkurentsivõimeline hind
• Tootmisvõimekus
• Lahenduste leidmise oskus
• Info salastatus

Järgnevalt analüüsime iga punkti olulisust ning viise, kuidas saame aidata nende tagamisega.

Tarnekindlus

Kui mõtled olemasolevate partnerite peale, siis kui tihti tekib ajalisi viivitusi ja hilinemisi? Kui sageli taganetakse esialgsest kokkuleppest?

Mahukate tellimuste puhul on tarnekindlus kõige olulisemaks aspektiks. Firma plaanid ja töökorraldus on vastavuses tootjatega lubadustega. Nendest taganemine või mitte kinni pidamine tekitab seisakud ning ahela ühe osa takerdumise puhul kannatab kogu liini tegevus.

Fractory tootmispartnerite võrgustikku kuulub üle 25 eelnevalt kvalifitseeritud regionaalse tootja, mis võimaldab pakkuda paindlikku projektihaldusteenust. See tähendab, et suudame tõrgete (näiteks laserlõikuspink lakkab töötamast) korral kiiresti reageerida ja töö mujale suunata.

Tarnekindluse probleemid olid eriti selged koroonaviiruse esimese laine ajal. Nägime oma partnerite pealt, et tegelikult sulgesid uksed vaid mõned üksikud. Pigem vähendati jõudlust.

Aga juba selline osaline sulgemine ja töövahetuste tekitamine tõi tööstuses kaasa viibimisi. Aitasime paljudel uutel ja olemasolevatel klientidel oma projektid õigeaegselt töösse saada.

Tarnekiirus

Suurte projektide ajaraamid on üsna pikad, mille tõttu võiks arvata, et nädalane ajavõit ei muuda suurt miskit. Reaalsuses on projekti lõppfaasis, kuhu kuulub nii tootmine kui koostamine, tihtipeale üpris kiire.

Vaid mõne tootmispartneri olemasolul sõltud suuresti sellest, kui palju on neil hetkel tööd laual.

Meil on pidev ülevaade partnerite seisust ning saadame tööd laiali, optimeerides hinnataset ning tarnekiirust vastavalt kliendi nõudmistele.

Konkurentsivõimeline hind

Kui ühe detaili tellimise korral on olulisemal kohal tarnekiirus, sest tegemist on tihti varuosa või defektse detaili asendamisega, siis mahu kasvades ei saa hinnast mööda vaadata.

Konkurentsivõimelise hinna aluseks on turul toimuvaga kursis olemine, mis tähendab hinnastamist mitmelt teenusepakkujalt.

Fractory süsteemis on olemas teave kõikide partnerite hinnatasemete kohta. See hõlmab ka erinevate protsesside hindasid vastavalt materjalile ning paksusele. Infopõhiste otsuste tegemine mõjutab oluliselt projekti kogumaksumust.

Tootmisvõimekus

Kui otsid lahendust ühesuguste detailide seeriatootmiseks, siis on ülesanne üsna sirgjooneline. Leida tuleb 3-4 usaldusväärset partnerit, kellelt hinda küsida.

Samas võib ühe suure masina valmistamine vajada näiteks laser-, plasma- ja torulõikust, metalli painutamist ning CNC freesimist ja treimist.

See tähendab omakorda, et järele tuleb anda kas hinnas või arvestada oluliselt suurema tööajaga.

Esimesel juhul valitakse tootjad, kelle võimekusse kuuluvad kõik eelpool nimetatud töötlusviisid. Turul ei ole selliseid pakkujaid aga üleliia palju. Ja kui need firmad on leitud, siis tuleb arvestada, et konkurentsivõimelist hinda suudavad nad pigem pakkuda mõne töötlusviisi, mitte kõigi puhul. Seega tähendab suur tootmisvõimekus tihtipeale järeleandmist koguhinnas.

Teisel juhul otsitakse välja hulk partnereid, kelle vahel töö ära jaotada – CNC, lehelõikus ja -painutus ning torulõikus võivad kõik minna erinevatele tootjatele. Sellega kaasneb oluline kasv kõnede, e-mailide jm suhtluse näol. Mitme tootjaga suhtlemine kätkeb endas ka olulist administratiivtööd hilisemas faasis, kui detailid juba töösse lähevad või tarvis korraldada transporti.

Meie inseneridel on turu võimekus juba kaardistatud. Andmeid kasutame töö jagamiseks tootjatele, kes suudavad tagada vajalike protsesside kvaliteetsuse ning hinnataseme.

Administratiivse poole pealt jääb teile vaid üks kontakt – meie. Info tellimuse kulgemise kohta on ka platvormil nähtav ning lisaküsimuste lahendamiseks ei ole vaja enam suhelda mitme firmaga samaaegselt. Transpordi korraldamiseks kasutame oma automaatseid süsteeme ning võtame selle täielikult enda kanda.

Lahenduste leidmine

Oleme veendunud, et tootmispartner peaks kasutama praktilisi teadmisi klientide hüvanguks ka konsulteerimise ja nõu andmise näol. Meie kogenud tootmisinsenerid on aastate jooksul töötanud erinevate projektidega, mille hulka kuulub sõjatehnika, väikelaevad, mööbli- ja autotootmine jpm.

Jagame rõõmuga oma teadmisi, et lahendada tehnilisi küsimusi, luua kuluefektiivset disaini (tootmise perspektiivist), valida sobilikku materjali vastavalt kasutusele jne.

Salastatud info

Intellektuaalse omandi kaitsmine on meie jaoks väga oluline. Teame oma klientidelt lugusid, kuidas joonisepakid on läinud rändama ning lõppenud konkurentide käes.

Seetõttu saadame tootmisfailid välja krüpteeritud kujul. Seega ei tea tootja midagi detailide kasutusest.

Samuti ei pane me jooniseid kõigile tootjatele kättesaadavaks. Nagu eelnevalt mainitud, siis võtame hinna vaid olemasoleva info põhjal. Kui tegemist on 10 mm alumiiniumi lõikamise ja painutamisega, siis on selle töö jaoks mõned sobilikumad kui teised. Ja nemad saavadki oma hinnapakkumise teha.

Platvorm ühekordseteks tellimusteks või suurtootmise partner?

Oleme ehitanud Fractory platvormi visiooniga aidata insenerifirmadel säästa aega ning ressursse. Väikesemahuliste (kuni €5000) tellimuste puhul on seega kogu töö automaatne ning mõlemapoolne ajakulu minimaalne, sest CAD-failide üleslaadimisest tellimuse esitamiseni kulub vaid mõni minut.

Suuremahulised tellimused vajavad hetkel veel meie tootmisinseneride poolset abi. Siiski on protsessid osaliselt automatiseeritud ning laia spektri projektide haldamise kogemus olemas. Seetõttu oleme juba täna võimekas partner ka seeriatootmise jaoks.

Kui soovite abi suuremahuliste tellimustega, siis võtke ühendust meie inseneridega ning leiame üheskoos teie vajadustele sobiva lahenduse.

Praeguse seisuga pakume järgnevaid teenuseid:

• Laserlõikus
• Plasmalõikus
• Gaasilõikus
• Vesilõikus
• Torulõikus
• Gaasilõikus
• Metalli painutamine
• CNC töötlus
• Metalli pindamine
• Pinnatöötlus

The post Seeriatootmine Fractory abiga appeared first on Fractory.

Tootmise efektiivsemaks muutmine ja digitaliseerimine on teemad, millest räägitakse pea igas tööstuse teemasid kajastavas väljaandes. Sageli kajastatakse digitaliseerimist kui riikliku tähtsusega teemat, mille abil jõuavad meie majandusnäitajad uutesse kõrgustesse.

Rääkides ainult suurtest eesmärkidest ja visioonist on keeruline leida lähtepunkti, millest saaks üks keskmine tootmisettevõte alustada enda protsesside ümberkujundamist. Millised on esimesed sammud tootmise digitaliseerimise suunas ja millele tasuks sobiva lahenduse valimisel mõelda?

Kuidas läheneda enda tootmise digitaliseerimisele?

Kõige suurem väljakutse tootmise digitaliseerimisel on enda ettevõttele sobiva tarkvara valimine.

Me näeme tihti, kuidas soovitakse leida tarkvara, mis piltlikult öeldes lahendaks ettevõtte jaoks ära kõik maailma probleemid. Selliselt mõeldes muutub tarkvara valimine keeruliseks, sest otsustamise protsessiga on seotud suur hulk inimesi erinevatest osakondadest, kes ei pruugi sellel hetkel veel päris täpselt teada, mida nad vajavad.

Kogemuste põhjal julgeme väita, et sellistel olukordadel on tihti kaks tulemust. Kui jõutakse tarkvara valiku osas otsusele, siis on kulutatud tohutult aega eeltööle, kuid ei olda ikka lõpuni kindel, et tehti parim võimalik valik. Halvemal juhul ei jõutagi üksmeelele või ei leita sobivat tarkvara, mis lahendaks kõik täpselt nii nagu eeltöö käigus kaardistati ning tootmine jätkub väljakujunenud viisil.

Liigu sammhaaval

Kõige edukamaid juurutusi oleme näinud kui klient on samm-sammult võtnud tarkvara kasutusele. Esimese sammuna tuleb kaardistada, mis on täna kõige olulisem probleem ja alustada oma tootmise digitaliseerimist sellest probleemist. Esimese probleemi lahendamise käigus omandatud õppetunnid aitavad teha paremaid valikuid järgmiste sammude planeerimisel.

Kui saad aru, et oled valinud õige tarkvara, siis saad kindlustundega liikuda järgmiste probleemide lahendamise suunas. Juhul kui saad aru, et valituks ei osutunud siiski Sinu jaoks sobivaim tarkvara, siis saad minimaalse ajalise ja rahalise kuluga väljuda ning juba kogenenumana uuesti turul ringi vaadata.

3 suurt valikut tarkvara valimisel

Tootmisettevõtetel on konkreetse tarkvara valimisel suures plaanis kolm võimalust. Esimene neist on võimalus valida mahukas ERP (Enterprise Resource Planning) süsteem, mille all mõeldakse ressursside planeerimise tarkvara. ERP süsteemis on piltlikult öeldes kõik funktsioonid olemas.

Teine võimalus on kasutusele võtta spetsiifiline, natukene kitsam tootmistarkvara ehk MRP II ( Manufacturing Resource Planning) või ka MRP (Material Requirements Planning) süsteemide põhimõtetel toimiv tarkvara.

Kolmandaks on võimalus edasi liikuda mõne raamatupidamissüsteemiga, mis pakub teiste seas tootmise moodulit. Valiku tegemisel tasub arvestada, et igal eeltoodud võimalusel on teatud eripärad, mida silmas pidada.

ERP

ERP on olemuselt ärijuhtimise tarkvara, mille abil saab ettevõte kasutada ühtsesse keskkonda integreeritud infosüsteeme ning automatiseerida ja hallata oma tegevusi. ERP süsteemid kaasavad kõik tootmisettevõtte osakonnad ja funktsioonid reaalajas ühte keskkonda, tänu millele saavad juhid teha otsuseid tervikpildi põhjal.

ERP süsteemid lahendavad üldjuhul tootmisettevõttes paljude erinevate osakondade vajadusi. ERP’i abil hallatakse muuhulgas tegevusi raamatupidamises, personaliosakonnas, tootmises, projektijuhtimises ning tarneahela juhtimises.

ERP süsteemide rakendamine seab suured ootused ettevõtte protsesside tõhustamisele. Selleks, et ERP süsteemi potentsiaali praktikas rakendada on oluline, et ettevõtte protsessid seda toetaksid. Suure tõenäosusega tuleb ettevõttel enda protsessid ERP kasutuselevõtmise põhjalikult üle vaadata, et süsteemi juurutamine kulgeks sujuvalt.

Samuti tuleb arvestada, et igasuguse tarkvara kasutuselevõtt tähendab ka suuremal või vähemal määral oma ettevõtte protsesside kohandamist valitud tarkvaraga. ERP kasutamine eeldab, et ettevõttel on inimressurssi ja aega selleks, et tarkvara töös hoida.

Lai valik integreeritavaid funktsioone muudab ERP süsteemid atraktiivseks suurtele tootmisettevõtetele, kes lisaks tootmisele soovivad ühtses keskkonnas hallata teisi ettevõtte toimimiseks olulisi funktsioone.

MRP II

MRP II on edasiarendus 1970ndatest pärit MRP süsteemist, mis loodi kui materjalivajaduse planeerimise süsteem tootmisettevõtetele. Enamus MRP süsteeme on tarkvarapõhised, kuid neid on võimalik rakendada ka ilma tarkvarata.

MRP süsteem võimaldab tootjal omada ülevaadet olemasolevatest materjalidest ja aitab tagada igal ajahetkel tootmiseks vajaliku materjalide hulga selliselt, et ei tekiks üleliigseid laovarusid.

MRP II põhimõtetel toimiv tarkvara on spetsialiseerunud kitsamale valdkonnale nagu materjalide ja tootmisressursi planeerimine. Finantsjuhtimine ja raamatupidamine jäetakse kõrvale ja liidestatakse nendega, kes on spetsialiseerunud just nimetatud tegevustele. Seega selle asemel, et on sul üks suur mängija väljakul on sul nüüd mitu väikest oma valdkonna spetsialisti, kes teevad omavahel koostööd.

MRP II on levinud valik väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtete seas, kelle jaoks on oluline ühtses süsteemis tootmistellimuste haldamine, planeerimine ja pudelikaelaks oleva operatsiooni sujuva voo tagamine, materjalidest ülevaate saamine, vajaduspõhine ostmine ja laoseisude optimeerimine, reaalse omahinna arvutus ja mitmete teiste probleemide lahendamine.

Raamatupidamistarkvara

Tootmisse digitaliseerimiseks võib kasutada ka raamatupidamistarkvara, millel on välja arendatud või liidestatud tootmisele olulised funktsioonid.

Raamatupidamistarkvara võimaldab lahendada tootmise vaatenurgast olulisi probleeme standardtootmises läbi valemite. Muuhulgas on raamatupidamistarkvara kasutades võimalik valemite abil jälgida ja analüüsida toote omahinda ja tööaega. Murekohaks on hetked kui reaalses elus erineb kasutatava materjali kogus valemis kajastatud kogusest. Sellistes olukordadesl tuleb teha tagantjärele inventuuriga lao mahakanne.

Projektipõhine tootmine eeldab raamatupidamistarkvara kasutajalt suuremat hulka manuaalset tööd, sest nende protsesside kirjeldamine valemitega ei pruugi olla otstarbekas.

Valides enda tootmise probleemide lahendamiseks raamatupidamistarkvara tasub läbi mõelda, millised on Sinu tootmises olulised näitajad, mida soovid jälgida. See muudab läbirääkimised tarkvara pakkujatega kiireks ja mõlemale poolele lihtsaks.

Raamatupidamistarkvara on hea valik neile, kes eelistavad digitaliseerimise teekonda alustada väikeste sammudega.

Hoia fookus kõige olulisemal probleemil

Kui valik enda tootmisele sobivaima tarkvara osas on tehtud on aeg käivitada juurutusprotsess. See on koht, kus tulla tagasi selle probleemi juurde, mis Sinu tootmises on täna kõige olulisem. Kui Sa valisid tarkvaralise lahenduse sellest lähtuvalt, siis on oluline keskenduda just selle probleemi lahendamisele. Tundub loogiline?

Elu on näidanud, et nii nagu tootmisettevõtte igapäevastes tegevustes võib väga lihtsalt ka tarkvara juurutamise algfaasis tekkida idee kiirelt ka mõni teine “pisiasi” korda ajada. Selline algselt väiksena tundunud “pisiasi” võib kasvada oluliselt suuremaks ja tekitada juurde keerukust, mis võib projekti ajakulu julgelt mitmekordistada. Keskendu!

Unista suurelt, alusta väikeselt, tegutse kohe!
Head digitaliseerimist!

Eziil Production Intelligence arendab 2015. aastast MRP II põhimõtetel toimivat tootmistarkvara EZIIL. Meeskond aitab tootmisettevõtetel analüüsida digitaliseerimise vajadusi ning nende põhjal teha õigeid samme tootmise digitaliseerimiseks. Digitaliseerimise protsessi alustatakse ettevõtte vajadustele vastaval levelil ja liigutakse kiiresti ning kuluefektiivselt soovitud tulemusteni.

Eziil’i klientide seas on tootmisettevõtteid puidu, metalli, mööbli, keemia ja elektroonika sektoritest.

Eziili tarkvara võimalustest saad esmase ülevaate vaadates Eziili webinari.

The post Tootmise digitaliseerimise võimalused appeared first on Fractory.

Kuna hinnavahemik on tõesti väga suur, siis on oluline aru saada oma vajadustest ning leida õige tasakaal nõudmiste ning hinna vahel.

Mis on pingi ostmise tagamaad?

Enne ostu sooritamist tuleks esmalt aru saada, milleks ja kui tihti pinki vaja läheb.

Hinnaskaala madalam ots on sobilik isetegijatele, kelle jaoks on laserlõikus viis, kuidas lõigata pehmeid materjale ja mittemetalle. Kuigi sellised masinad võivad sobida üsna suure hulga materjalide lõikamiseks, siis metallid sinna ei uulu.

Tööstuslikel eesmärkidel soetatud masin jääb eelnimetatud hinnavahemikus pigem ülespoole. Kuigi sealgi on üksjagu mänguruumi.

Mis on erinevate pinkide hinnad?

See oleneb puhtalt nõudmistest. Kui soovid hobikorras puldiga juhitava lennuki jaoks detaile lõigata, siis pole kitsendused väga karmid. Tuleks lihtsalt veenduda, et masin suudab lõigata sobivaid materjale õiges suuruses.

Teiseks peaks meeles pidama mahtusid. Kuldreegel ütleb, et laseri võimsust kahekordistades suureneb samavõrra ka selle kiirus. Võimsus määrab ära ka sobivad materjalid ning paksused.

Taoliste hobimasinate hinnad algavad €200 juurest ning ulatuvad kuni €10 000-ni. Kui otsite soovitusi, siis võite pöörduda sellele veebisaidile.

Siiski ei soovitaks me teil otsust teha vaid hinnale tuginedes, sest see kipub kajastuma ka laserlõikuri vastupidavuses. Samas pole kõrge hind just eriti lihtsasti õigustatav, kui sellele piisavalt kasutust ei leia.

Lõpliku otsuse tegemiseks soovitame siiski pöörduda edasimüüja poole, kes oskab täpsemaid soovitusi vastavalt teie profiilile anda.

Tööstuslikud laserpingid

Tööstuslike pinkide hinnad algavad umbes €200 000 juurest. Võimsamad masinad suuremate laudade ning mõnede lisadega võivad maksta ka enam kui €1 000 000.

Kuigi masina ostmisel võib loomulikult ka ise tehnilist infot uurida, siis võib ka kohe esimeses faasis kontakteeruda edasimüüjaga. Kuna laserlõikurid ei ole just igapäevaselt müüdavad asjad, siis on müügimehed väga avatud leidmaks kliendi jaoks optimaalset lahendust.

Põhilised küsimused pinki ostes on järgmised:

• Mis materjale on tarvis lõigata?
• Kui suured on mahud?
• Mis suuruses töölaud on tarvilik?
• Mis lisasid oleks pingile vaja?

Esimene ja kõige olulisem aspekt on muidugi sobilikud materjalid. CO2 laserid rahuldavad enamiku klientide soove. Samas, kui alumiiniumi ja roostevaba terase lõikust tuleb tihti ette, siis on parem variant aga fiiberlaser.

Lisaks võiks endalt küsida, kas torulaseri võimekus on oluline. Muidugi on turul spetsiaalseid torulasereid, aga leidub ka multifunktsionaalseid laserlõikureid, mis suudavad lõigata nii profiile kui ka lehti.

Ühtlasi pakuvad paljud masinad võimalust automatiseerida ka nii etteandmist kui mahalaadimist. Sellised lisad võivad üldist läbilaskevõimet üsna palju suurendada, samas kajastub see ka tootehinnas.

The post Kui palju maksab laserlõikuspink? appeared first on Fractory.

Metallitööd hõlmavad kõiki protsesse, millega kujundatakse metallist lõpptoodet. Metallitööga on võimalik valmistada erinevaid detaile, kooste ja konstruktsioone mitmesugustest materjalidest nagu teras, alumiinium, messing jne. Lõpliku detaili valmimise protsessis kasutatakse tihtipeale mitmeid töötlusviise, näiteks laserlõikust ja painutamist.

Lehtmetalli töötlemise viisid

Tänasel päeval algab kogu protsess tavaliselt arvutis mudelite tegemisest. Seejärel saadetakse joonised või CAD-mudelid juba tootjatele. Kõige levinumad metallitööd on:

Lõikamine

Metalli lõikamiseks on eelistatud töötlusviis laserlõikus. See kiire ja täpne meetod tagab parima kvaliteedi lehtmetallide puhul. Paksemate materjalide ja metallplaatide korral tuleks valida aga plasmalõikus või gaasilõikus. Need võimaldavad selliste materjalide lõikamist ning seda suurel kiirusel.

Stantsimine

Ka stantsimise läbi on võimalik lehtmetalli sobival viisil töödelda. Antud metallitöö puhul kasutatakse templit, mis lööb materjalisse ava. See võib olla nii läbiv kui osaliselt läbiv.

Stantsimine on väga sobilik suuremahulise tootmise korral. Väikeseeria tootmise puhul läheb see aga kulukaks, sest iga ava tegemiseks on vaja isemoodi tööriista.

Painutamine

Inseneritöös on vähe projekte, kus ükski detail ei vajaks painutamist. Painutamine on üks tootmisviise, kus tehakse üsna palju vigu projekteerimise faasis, sest ei tunta piisavalt hästi painutuspinkide võimekust ja võimalusi. Seetõttu oleme kirjutanud ka pikema artikli lehtmetalli painutamisest, millele lisatud ka meie tootmisinseneri näpunäited.

Koostamine

Koostamine on metallitöö viimane või eelviimane etapp, vastavalt koostule. Kui see vajab keevitamist, siis järgneb sellele värvimine. Lahtivõetavate liidete puhul värvitakse detailid enne koostamist.

Pulbervärvimine

Pulbervärvimise protsessis kaetakse elektriliselt laetud metalltoode elektrostaatilise pulbriga. See on eelistatud pindamisviis, kui tootele ei kehti keskkonnaspetsiifilisi erinõudeid.

Miks kasutada lehtmetalli?

Lehtmetall annab palju võimalusi. Metallitööde abil saab lehtmaterjali vormida vastavalt vajadusele ning seeläbi saavutada otsitava funktsionaalsuse.

Sobib nii prototüüpimiseks kui seeriatootmiseks. Täna on võimalik üpris lihtsasti valmistada esmaseid näidiseid 3D-printimise abil. Meie kiire teenus võimaldab aga sama sujuvat prototüüpimist metallist. See annab ka selge aimduse lõpliku toote kvaliteedist ning võimaldab sujuvat üleminekut seeriatootmisele. Meil on selleks vajalik võimekus olemas.

Mitmekesine viimistlemine. Metallile on võimalik anda täpselt selline välimus, mida soovid. Seda läbi pulbervärvimise, galvaniseerimise, lihvimise jmt. See tagab ka oludele vastava kaitse.

Lai materjalivalik. Pakume nii konstruktsiooniteraseid, roostevabu teraseid, eriteraseid kui ka mitteraudmetalle, eesotsas alumiiniumiga. Lõikame alumiiniumi ja painutame Hardoxit.

The post Lehtmetalli töötlusviisid appeared first on Fractory.

Innore on üks meie pikaajalisemaid kliente, kellele oleme koostöö käigus valmistanud erinevaid detaile. Võtsime nende esindaja Tõnis Kaukverega ühendust, et pärida nii toodete, tegemiste kui ka tulevikuplaanide kohta.

Mida võib leida teie tootevalikust?

Innore tootevalikusse kuuluvad rõdu- ja trepipiirded ning konstruktsioonid, samuti klaasvaheseinad, spiraaltrepid ja muud sarnased tooted. Sel aastal tuleme välja ka päikesepaneelidega integreeritud rõdupiirdega.

Kuidas jõudis Innore treppidest ja rõdupiiretest sellise nutika lahenduseni?

Päikesepaneelidega rõdupiirde arenduse idee tuli sellest, et rõdupiirete pinda on kortermajade rõdudel küllaltki palju. Päikesepaneelid võimaldavad seda targalt ära kasutada.

Hoone lõunapoolsetel külgedel asetsevad rõdud saab elektrienergiat tootma panna. Seeläbi on võimalik vähendada hoone kommunaalkulusid ning tõsta energiatõhusust ja -klassi. Samuti aitab see kaasa rohelise mõtteviisi edendamisele.

Mis on selle eeliseks teiste päikesepaneelidega lahenduste ees?

Analoogselt rõdudele kasutatakse integreeritud päikesepaneele ka katustel ning fassaadidel, üks ei välista teist. Päikesepaneelidega rõdupiire võib majal olla ka koos päikesepaneelidega katusel või fassaadil.

Igal tootel on omad eelised ja puudused. See, kuidas olukorda lahendada, sõltub konkreetsest projektist. Rõdupiirded moodustavad väga väikese osakaalu kogu projekti maksumusest – hinnanguliselt ca 1-2%. Kuna rõdudele on piirdeid vaja nagunii, siis integreeritud päikesepaneelide lisamine rõdupiirdesse ei muuda kogu projekti maksumust oluliselt kallimaks.

Tänapäevastel majadel on palju ka katuseterrasse, seega katustel olevat pinda ka tihtipeale napib. Rõdupiire on 90-kraadise kaldenurgaga ja seeõttu on tema efektiivsus ca 25% madalam kui ideaalnurga all oleval päikesepaneelil. Samas ei jää lumi ja mustus rõdupiirde klaasile kaldenurga tõttu pidama. Märtsis, mil madalalt paistvat päikest on palju, võib 90-kraadine kaldenurk olla päris oluliseks eeliseks.

Mis on sellise lahenduse tasuvusaeg?

Tasuvusaeg on alati väga projektipõhine. Päikesepaneelide ning -tarvikute hinnad on viimastel aegadel tootmismahtude suurenemise tõttu päris palju langenud. Sellise trendi jätk parandab tasuvusaega veelgi.

Tänase seisuga on 10-aastane tasuvusaeg realistlik. Piirete kasulikuks elueaks loetakse ca 25 aastat. See tähendab, et rõdupiirdeid saab vaadelda senisest täiesti uue nurga alt – investeeringuna.

Kui kaugel olete arendusega?

Hetkel oleme tootearenduse faasis. Oleme läbi viinud pilootprojekti ja töötame uute projektide kallal, mis aitavad kaasa ka tootearenduse protsessile. Tootearendusega loodame valmis saada aasta lõpuks.

Milliseid turge sihite?

Eesti, Soome, Rootsi ja Norra. Noore areneva ettevõttena soovime enda positsiooni turgudel tugevdada.

Kas mõtlete ka edaspidi pigem selliste tarkade lahenduste suunas?

Tegeleme tootearendusega pidevalt. Rõhk on siiski sellel, et uued lahendused oleks esmalt töökindlad ja toimivad. Üle arendada ei ole mõtet.

Päikesepaneelidega rõdupiire on hetkel veel nii uus toode, et keegi seda küsida väga ei oska. Pigem tuleb üllatuseks ja on positiivseks teadmiseks, et selline lahendus on olemas. Seepärast peame täna teadlikkuse tõstmisele keskenduma.

Tootearendusega tegeleme sellest vaatest, et toode oleks kuluefektiivne ning töökindel. Pikemas perspektiivis on taastuvenergia arenev valdkond. Kindlasti on tulevikus võimalik jõuda mitmete uute ja põnevate lahendusteni ka meie tegevussfääris.

Kuidas ja miks kasutate Fractory teenust?

Fractory teenus aitab Innorel oma kliente teenindada kiiremini ja professionaalsemalt. Turul on mitmeid metallitootjaid, kuid Fractory eristub meie jaoks tellimus- ja tarnekiirusega. Me ei pea ootama mõne suure tellimuse taga, et meiega tegelema hakataks. See on oluline faktor.

Kõige suurem kasu on just on väiksemate tellimuste puhul kohestes hinnapakumistes ning suuremate tellimuste puhul hõlbustab Fractory platvorm projektihaldust. Ka tarnekiirus on heal tasemel. Kogu protsess on dünaamiline ja efektiivne. Ärilises mõttes on iga kokkuhoitud minut kuldaväärt.

Fractory puhul oleme viinud  vajamineva kirjavahetuse minimaalseks. Enamjaolt on see Fractory spetsialistidega suhtlemiseks, mille käigus vahetame vastastikku kasulikke mõtteid ja ideid.

Miks eelistada seda ise tootjate otsimisele?

Meie jaoks on Fractory üks tootja, kes tegelikult esindab paljusid. Meie ootused kvaliteedile ja tarneaegadele on ühed hoolimata sellest, et toode tuleb erinevatest kohtadest. Fractory teeb ära eeltöö ja kvaliteedikontrolli ning võtab vastutuse enda partnerite kvaliteedi osas.

See on meie jaoks oluliselt mugavam kui otse partneritega suhtlemine. Jääb ära erinevate pakkumiste ootamine ning tarneaegade kooskõlastamine, mille eest Fractory vastutuse võtab.

Tellige ka teie oma metallitööd Fractoryst – Baltikumi suurim tootmisvõimekus!

The post Päikesepaneelidega rõdupiirded Innorelt appeared first on Fractory.

SSAB terased täidavad kõiki tavaterastele kehtivaid nõudeid ning rohkemgi. Neil kõigil on täpsemad piirid keemilisele koostisele, väiksemad kõikumised paksustolerantsis, tasapinnalisuses ning mehaanilistes omadustes. Seetõttu võid neid materjale alati usaldada – pole tarvis karta halbu üllatusi näiteks külmvormimisel.

Materjali teeb “õigeks” selle omadused, mis vastavad vajadusele. Igas keskkonnas on isemoodi nõuded. Valik tehakse selle järgi. Materjalide peamised omadused on:

• Kõvadus – materjali võime taluda punktkoormust
• Voolavus – materjali võime deformeeruda plastselt ilma pragunemata
• Tugevus – materjali võime taluda koormust deformeerumata/purunemata

Miks kasutada eriteraseid?

Eriterased on tootmises olulisel kohal. Kui vastupidavus, kulumiskindlus või painutamiseks sobilikud omadused on vajalikud, tulevad need metallid appi. Hardox®, Strenx®, Domex® ning Laser® on kõik SSAB terased, mis seda rolli täidavad.

Üks variant on valida lihtsalt paksem leht konstruktsiooniterast, kui tugevusnõudmised seda ette näevad. Arvutuslikult üle käies saab niiviisi igati sobiliku valiku teha. Samas läheb sellise disaini mass üsna kiiresti kõrgeks. SSAB kodulehel on välja toodud, et treilerhaagise massi võib õige Strenxi® valides vähendada 30% jagu. See kajastub üsna kiiresti kütusekulus, mis autotööstuses esmase tähtsusega.

Teine probleem, mida paksemate materjalide kasutamine toob, on painutamise keerukus. Paks leht praguneb kergemini ning seetõttu tuleb raadiused suured hoida. Ühtlasi on sellisel juhul tarvis leida tootjat, kelle masinapark seda kõike võimaldab.

Samuti võiks siinkohal mõelda ka jätkusuutlikule tootmisele. Kulumiskindlad terased on ideaalsed rasketes oludes. Selliste materjalide kasutamine pikendab detailide eluiga märgatavalt ning seeläbi säästame nii loodust kui raha.

Antud artiklis keskenduma neljale SSAB eriterasele – Hardox®, Strenx®, Domex® ning Laser®.

Hardox®

Sarnased alternatiivid: Raex, Dillidur, Abrazo

Hardox® on kulumiskindel teras. Kombinatsioon kõvadusest ja sitkusest on teinud sellest populaarse valiku inseneride seas, kui mõlemad omadust tarvis läheb. Seda kasutatakse juhul, kui su masinavärk peab taluma kokkupuudet:

• Kividega
• Liivaga
• Söega
• Mineraalidega
• Metalliga jms

Madalamate Hardoxi® klasside (kuni 500) puhul on kõvadus sitkusega kombineeritud, mis tagab vastupidavuse ka löökidele. Materjalitootjad garanteerivad läbikarastatuse, mis tähendab, et sisemine kõvadus on vähemalt 90% pinnakõvadusest. Seetõttu ei kiirene kulumisprotsess, kui esimene kiht pealt kadunud.

Sellised omadused teevad Hardoxist materjali, millest on võimalik valmistada terveid konstruktsioone ilma pragunemise probleemita. Hardox® lehte võib lihtsasti painutada ja keevitada ilma materjaliomaduste kaota. Siiski tuleb meeles pidada, et selline “lihtsus” on võrreldes teiste kulumiskindlate terastega ning tavaterastega kõrvutades on need omadused kehvemad.

Kõrgemate klasside korral kasvab kõvadusega ühes ka haprus. Sellisel juhul saab kasutada kulumiskindlaid plaate. Näiteks konveieri “põlvesektsioonis” võib olla põhja külge kinnitatud vahetatav Hardoxist plaat. Põlvesektsioon on osa, kus muidu horisontaalne konveier suuna kõrgusse võtab, muutes selle kõige löögirohkemaks lõiguks liinil.

Hardox® mehaanilised omadused

Hardoxit saab osta erineval kujul – plaatide, lattide või torudena. Igal margil on oma numbritähis lõpus, näiteks Hardox® 400 või Hardox® 500.

Number näitab pinnakõvadust Brinelli skaalal (HBW). Kui Hardox® 400 sobib pigem keskmise abrasiivsusega keskkonna jaoks, siis Hardox® 600 täidab oma eesmärki väga rasketes oludes. Mõlemad on siiski sobilikud keevitamiseks, lõikamiseks ning muu töötlemise jaoks. See muudab materjali kasutusala üpris paindlikuks.

Ka voolepiir varieerub klassiti. Siiski tuleb tähele panna, et Hardoxi puhul pole näidatud voolepiir garanteeritud. Hardox® 400 puhul on see väärtus 1100 MPa. Hardox® 500 nihutab selle juba 1400 MPa peale. Ning Hardox® 600-l on voolepiir 1650 MPa. Tavaterastega võrreldes on need väärtused tohutult suuremad. Näiteks S355 voolepiir on 355 MPa.

Strenx®

Strenx® on teine väga populaarne SSAB toode, mis tuntud oma tugevuse poolest. Kui võrrelda voolepiire Hardoxiga, siis jäävad need tegelikult üpris palju alla. Kuid Strenxi® sobivus painutamiseks ja keevitamiseks teeb sellest eelistatud alternatiivi konstruktsioonide puhul, kus kulumisega suuremat probleemi pole.

Strenxi kasutatakse tihtipeale tõstmisvarustuse juures. See võimaldab hoida madalat massi ning suuremat koormust, sest mootori töö on suunatud koorma tõstmiseks, mitte kraana enda. Põllumajandustehnika juures on mass oluline, sest rasked masinad tambivad mulla kokku. Samuti on suureks eeliseks kütusekulu kärpimine.

Hardoxi ja Strenxi suurimaks vaheks ongi kõvadus. Strenx® pole mõeldud sellise abrasiivse keskkonna jaoks nagu kulumiskindlad terased. Siiski kasutatakse mõlemaid sarnastes toodetes, lihtsalt erineval eesmärgil ja erinevate detailide juures:

• Treilerid
• Kraanad
• Metsatehnika
• Autode tõstemehhanismid
• Käär- ja teleskooptõstukid jms

Strenxi mehaanilised omadused

Ka Strenxi klassid on nummerdatud. Siin näitavad numbrid aga voolepiiri väärtust. Strenx® 700 puhul on voolepiir 700 MPa, Strenx® 900 puhul 900 MPa. Üsna konkreetne. Siiski sõltuvad tegelikud väärtused ka materjalipaksusest. Suuremate paksuste korral võib voolepiir näidatud numbrist natuke väiksem olla.

Osadel markidel on numbri järel veel tähis MC või CR. MC näitab materjali sobivus külmtöötluseks. CR tähistab külmvaltsitud tooteid. Külmvaltsimine tagab suurepärase pinnaviimistluse, tolerantsi ning sirgjoonelisuse võrreldes kuumvaltsitud toodetega.

Domex® ja tema omadused

Ka Domex® kuulub laialtlevinud SSAB teraste sekka. Domex® on olemuselt struktuuriteras, mille kõik omadused on natuke etemad – külmtöödeldavus, väiksemad tolerantsid, pikem sobivate keevitusprotsesside nimekiri ning ühtlane kvaliteet. Kõige tähelepanuväärsem neist on Domexi ideaalilähedased omadused painutamiseks.

Ka Domex® terased on nummerdatud ning siingi näitab see Strenxiga sarnaselt voolepiiri. SSAB kodulehel ringi vaadates võib näha marke, mille voolepiir on 220 MPa kuni 500 MPa-ni välja lehtmetalli puhul. Igale margile järgneb ka tähekombinatsioon – MC, ML, LA või LAD. MC näitab sobivust külmvormimisprotsessideks; ML termomehaaniliselt töödeldud teraseid, mis sobivad madalatele temperatuuridele; LA terased on külmvaltsitud; LAD terased on kaetud metallikihiga korrosioonikaitseks.

SSAB Laser® ja selle omadused

SSAB Laser® on metall, millel suurepärased omadused laserlõikuseks. Mida see tähendab? Laserlõikuse tagajärjel võib metall kuumuse toimel painduda. Kui see juhtub lõikuse jooksul, siis võib tulemus ebatäpne olla. SSAB Laser® lubab aga pinnatasasust 3 mm/m pärast lõikamist. Tegelikkuses on mõõdetud deformatsioonid veelgi väiksemad.

Selle tagajärjeks on täpsem lõikekuju, vähenenud risk lõikepea ja lehe põrkumiseks, tihedam detailide paigutus lehel või lausa ühine lõikejoon detailidel. Viimane punkt väärib erilist tähelepanu, sest tavaliselt on kuumusega toimetulekuks tarvis detailid teineteisest kaugemale paigutada. See tähendab aga metalli raiskamist. Ühine lõikejoon aitab seda probleemi oluliselt vähendada.

Lisaks neile omadustele on SSAB Laser® ka painutamiseks vägagi sobilik. Selles osas on ta Domexile sarnane, eriti Laser Plus® seeria. Jällegi on margid nummerdatud ning numbrid tähistavad voolepiiri. Pakkudes variante alates 250 MPa-st kuni 460 MPa-ni, katab pakutav valim suure osa vajadustest.

Kui soovite metallitöid eriterastega, siis pöörduge meie poole!

The post Eriterased – Hardox, Strenx, Domex ja Laser appeared first on Fractory.

Antud artiklis räägime kõige levinumatest painutusmeetoditest, elastest järelmõjust, k faktorist ning painutusvaru arvutamisest.

Painutusmeetodid

Metalli vormimiseks painutuse läbi on üsna palju erinevaid meetodeid. Igaühel on oma eelised. Küsimus seisneb üldjuhul selles, kas valida suurem täpsus või lihtsus. Samas võib kasutuse järgi järeldada, et viimast omadust peetakse olulisemaks. Lihtsamad meetodid on paindlikumad ning ei vaja pidevat tööriistade vahetamist.

V-painutamine

V-painutamine on kõige levinum viis metalli painutamiseks. See jaguneb omakorda kolme alamgruppi – õhkpainutus, põhjasurumisega painutus ning vermimine. 90% painutustöödest tehakse esimese kahe meetodi abil.

Allolev tabel aitab määrata minimaalse äärikupikkuse b (mm) ning siseraadiuse ir (mm) vastavalt materjalipaksusele t (mm). Samuti on näha, millise avaga V (mm) matriitsi on sellise tulemuse saavutamiseks vaja. Viimaks on välja toodud meetri materjali painutamiseks vajaminev tonnaaž.

Kiire ülevaade näitab, et paksemad materjalid ning väiksemad siseraadiused nõuavad suuremat jõudu painutamiseks. Punasega toodud väärtused on soovituslikud kombinatsioonid painutuspinkide tootjatelt.

Näitena võtame 2 mm paksuse lehtmetalli, mida painutada. Lihtsustamiseks kasutame ka 2 mm siseraadiust. Tabelist võime nüüd näha, et sellisel juhul on minimaalne flantsipikkus 8,5 mm, mida tuleb projekteerimisel arvesse võtta. Vajaminev matriitsi ava on 12 mm ning tonnaaž meetri kohta 22. Võime arvestada, et väikseim tavapärane pink pakub 100 tonni. Meil on painutusjoone pikkuseks 3 m, nii et vajalik tonnaaž on 3*22=66 tonni. Seetõttu võime järeldada, et pea iga painutuspingiga töökoda saab selle ülesandega hakkama.

Siiski tuleb veel üht asja meeles pidada. Antud tabel kehtib kontruktsiooniterastele, mille tõmbetugevus jääb 400 MPa kanti. Alumiiniumi painutamisel võib tonnaaži 2-ga jagada, sest seda on kergem painutada. Vastupidine juhtub aga roostevaba terasega – nõutav jõud on 1,7 korda suurem kui tabelis toodud.

Põhjasurumisega painutus

Põhjasurumisega painutuse nimi ütleb protsessi olemuse juba ära – tempel surub lehtmetalli matriitsi pinnale, nii et selle nurk määrab ära ka detaili lõpliku nurga. Selle meetodi puhul sõltub detaili siseraadius otseselt templi raadiusest.

Kui detaili sisemine pind surutakse kokku, siis muutub painutamiseks vajalik jõudki suuremaks. Põhjasurumisega painutus teeb selle võimalikuks, sest lõplik nurk on ette määratud. Võimalus suuremat jõudu kasutada vähendab ka tagasipainde efekti ning tagab kõrge täpsuse.

Painutamisel on oluline arvutada ka matriitsi ava laiust. Seda saab teha vastavalt allolevale tabelile.

Katsetuste põhjal on siseraadiuse ning ava suhteks saadud 1/6 ehk arvutuskäik selle leidmiseks on järgmine – ir=V/6.

Õhkpainutus

Õhkpainutuse nimi tuleb sellest, et siin ei puutu materjal täielikult tööriistu ka lõppfaasis. Sisuliselt istub metall-leht matriitsil 2 punkti peal, kui tempel ülalt surub. Tavapäraselt tehakse seda ikkagi V-soonega matriitsil, kuigi otseselt pole vahet, mis kujuga see on.

Õhkpainutus on väga paindlik töötlusviis. Kui sul on 90-kraadise nurgaga matriits, siis saad toota lehti nurgaga vahemikus 90 kuni 180 kraadi. Kuigi see on vermimisest ja põhjasurumisega painutusest vähem täpne, siis selle lihtsus on korvavaks faktoriks. Kui materjal surve alt vabastamise järel tagasi paindudes vale nurga saavutab, siis on korrektuure tänu ülitäpsetele masinatele üpris lihtne teha.

Muidugi on täpsus väiksem kui teiste painutusviisidega, aga samas on suureks eeliseks, et samade tööriistadega saab ära teha suure hulga erinevaid paindeid.

Vermimine

Vermimine oli varem oluliselt levinum töötlusviis, sest oli pea ainsaks võimaluseks, et saavutada täpseid tulemusi. Tänapäevased masinad on aga niivõrd kuulekad ja hästi juhitavad, et sellised meetodid ei leia enam laialdast kasutust.

Vermimine (ingl. k coining) on eriti akuraatne töötlusviis, mida kasutatakse ka metallraha tootmiseks (ingl. k coin). Sarnaselt täpseid tulemusi annab see ka painutamises. Näiteks 45-kraadise painde saavutamiseks ongi vaja just sellise nurgaga templit ja matriitsi, sest elastset järelmõju pole karta.

Miks? Sest tempel tungib oma terava ninaga lehe sisse. Kui lisada valemisse ka suured kasutatavad jõud (5-8x suuremad kui põhjasurumisega painutusel), siis saabki täpse tulemuse.

U-painutus

U-Bending Die with Hydraulic Press -U-Bükme Kalıbı

U-painutus on V-painutusele sisuliselt väga sarnane. Siingi kasutatakse templit ja matriitsi, mis on seekord lihtsalt kausja kujuga. Sellest tulenevalt ka vastav lehe lõppkuju. Selline tootmisviis on väga mugav U-profiilide saamiseks, kuid mitte eriti levinud, sest vajab eraldi tööriistu. Samas saab sama tulemuse ka tavaliste tööriistade olemasolul.

Sammpainutus

Põhimõtteliselt on sammpainutuse näol tegemist korduva V-painutusega. Selle meetodi juures kasutataksegi järjestikku V-paindeid, et saavutada suure raadiusega paine. Lõppkvaliteet sõltub sammupikkusest ning iga painde nurgakraadist. Mida rohkem painded ja väiksem kraad, seda sujuvam tulemus.

Step bending with Bystronic Brake Press full automatic

Sammpainutus leiab üsna palju kasutust. Mõned näited on koonilised kolud või lumesahad. See võimaldab tavaliste tööriistadega suure raadiusega painde tegemist.

Rullpainutamine

Rullpainutust kasutatakse erinevate torude ja koonuste valmistamiseks. Samuti saab sellega teha suure raadiusega paindeid. Sõltuvalt rullide arvust ja masina võimekusest saab teha ka mitu painet korraga.

W11 mechanical 3-roller symmetrical plate rolling machine

Tavalisel rullpainutusmasinal on kolm rulli, millest kaks on vedavad ning kolmas veetav. See liigub kaasa hõõrdejõu mõjul. Kui lehte on vaja painutada terves pikkuses, siis peab selleks kasutama lisaoperatsiooni. Rullpainutamisel jäävad lehe otsad sirgeks, nii et seal peab kasutama tavalist hüdraulilist pressi.

Servapainutus

Servapainutus on järjekordne viis, kuidas lehele flantsi tekitada. On oluline jälgida, et metall-leht oleks korralikult matriitsile surutud ning templi ja matriitsi vahel poleks lõtku. Matriitsi nurk määrab ka painde siseraadiuse.

Pöördpainutus

Rolla-V bending

Pöördpainutus on veel üks alternatiivne viis V-painutamisele või servapainutusele. Kuid sellel on ka selge eelis eelnimetatud kahe meetodi ees – see ei kahjusta materjali. Materjal libiseb mööda matriitsi pinda ilma kriimustamise ohuta. On olemas ka spetsiaalsed polümeertööriistad, mis igasuguste jälgede jätmise ohu kõrvaldavad.

Pöördpainutusega on võimalik painutada ka teravamaid nurki kui 90 kraadi. See aitab saavutada ka head tulemust 90-kraadise nurga puhul, sest elastne järelmõju pole probleemiks, kui paine teravamalt sooritada.

Tavalisim variant on 2 rulliga, kuid on ka 1 rulliga võimalus. See meetod sobib ka U-profiilide tootmiseks, kus küljed on üksteisele lähedal.

Elastne järelmõju

Metalli painutamisel on elastne järelmõju, mis ilmneb pärast koormamise lõppu. Seetõttu peab painutamisel sellega arvestama – nurgad painutatakse soovitust kaugemale, nii et pärast järelmõju saadaksegi nõutud nurk kätte.

Teiseks tuleks silmas pidada ka painutusraadiust. Mida suurem siseraadius, seda suurem on ka elastne järelmõju. Teravam tempel garanteerib väikese raadiuse ning vähendab ka elastset järelmõju.

Miks selline efekt üldse aset leiab? Painutamisel võib materjali jagada kaheks kihiks – sisemine ja välimine. Nende vahel on jagav joon – neutraaljoon. Mõlemal pool antud joont käitub materjal erinevalt – seespool on surveolukord, väljas tõmme. Igal materjalil on erinev taluvuspiir survel ja tõmbel, kusjuures survet kannatatakse hulga paremini.

Selle tagajärjel ongi sisemisel pinnal (surve) jäävat deformatsiooni keerulisem saavutada. Seetõttu ei pruugi sisemine kiht jäävalt deformeeruda ning üritab koormuse kadumisel esialgset kuju taastada.

Painutusvaru ja k faktor

Kui teed oma projekteerimist CAD tarkvaraga, millel on eraldi keskkond lehtmetalli jaoks, siis kasuta seda. See on seal põhjusega. Painutamisel võtab see materjali omadusi arvesse. Need on vajalikud, et teha laserlõikuse tarbeks pinnalaotust.

Tehes pinnalaotuse jooniseid manuaalselt, tuleks olla teadlik sellest, et painutamine venitab metalli pikemaks. See tähendab, et neutraaljoon ei ole sisemise ja välimise pinna keskel, vaid kusagil nihkes. Ning selle asukoha määramiseks on vaja parandustegurit ehk k faktorit.

Parandustegur on empiiriline konstant, mille väärtus läbi testimise saadakse. See varieerub materjali, selle paksuse, painutusraadiuse ning -meetodi lõikes. Sisuliselt nihutabki k faktor neutraaljoont, et saada kätte reaalsusele vastav pinnalaotus. Seda kasutades leiad painutusvaru, mis on sisuliselt neutraaljoone pikkus kurvis.

Painutusvaru valem:

k – k faktor, konstant; ir – siseraadius (mm); t – lehepaksus (mm)

Painutusvaru valem:

Painutusele vahemikus 0 ja 90 kraadi kehtib järgnev valem:

ß – paindenurk (°)

Painutusele vahemikus 90 ja 165 kraadi kehtib järgnev valem:

Üle 165-kraadistele painetele pole painutusvaru vaja arvutada, sest neutraaljoon on peaaegu sisemise ja välimise kihi keskel.

Painutusvaru arvutamine

Ütleme, et sul on detail, mis sarnaneb ülaloleva pildiga, millel on 2 sirget külge – 20 mm ja 70 mm. Painutusnurk on 90 kraadi, lehepaksus 5 mm ning siseraadius 6 mm. Me tahame teada detaili pikkust. Selleks peame alustama k faktori leidmisest:

Nüüd liigume painutusvaru juurde:

Lõpliku pikkuse jaoks liidame aga kõik kokku:

Nõuanded metalli painutamiseks

Rääkisin meie müügiinsenerist metallispetsiga painutusteemadel. Ta tundis heameelt võimaluse üle oma teadmisi jagada, et nii tema kui ametivendade töö hiljem natuke lihtsam oleks.

Minimaalne servapikkus

Nagu ennist öeldud, siis servapikkusel on minimaalne väärtus. Seda vaata painutusjõu tabelist. Vastavalt materjali paksusele valitakse matriitsi laius. Kui projekteerid detaili, millel liiga lühike serv, siis seda lihtsalt ei saa painutada.

Faasitud küljed

Kui tahad külje otsa faasida, siis tuleb jällegi arvesse võtta minimaalse flantsipikkuse reeglit. Faasi järel peab miinimum veel järel olema. Vastasel juhul ei vasta tulemus soovitule.

Ava kaugus paindest

Kui avad on paindejoonele liiga lähedal, siis võivad nad deformeeruda. Ümaravad pole nii probleemsed kui muud, kuid ka nendega peab olema ettevaatlik. Vastasel juhul ei mahu su poldid sealt läbi. Jällegi tuleks ava kaugust valides arvesse võtta painutusjõudude tabelit ning avad lubatud minimaalsest flantsipikkusest kaugemale asetada.

Sümmeetria

Peaaegu sümmeetriliste detailide tegemine on üpris ohtlik. Kui vähegi võimalik, siis tee oma jupid sümmeetriliseks. Vajadusel võib kas või kasutu ava ühele poole lisada (nagu ülal pildil). Vastasel juhul võib pingioperaator painutuse valele poole teha.

Sümmeetriat ei saa küll alati tagada, aga sellisel juhul peab joonisel paindesuuna kindlalt selgeks tegema (too välja eristatavad detailid).

Tõmbemutrid

Kui kasutad tõmbemutreid paindejoone lähedal, siis on nende painutuseelne sisestamine eelistatud. Sellisel juhul on kindel, et avad on veel korras. Siiski tuleks jälgida, et varemsisestatud mutrid ei jääks painutamisel tööriistadele ette.

Väikesed flantsid suurtel detailidel

Parem oleks suurte detailide puhul väikesi flantse üldse vältida. See teeb tootmise keerukaks ning vajab manuaalset käsitsemist. Selle eest maksab aga klient. Seetõttu oleks mõistlik valida alternatiivne lahendus, kui vähegi võimalik.

Järjestikused painded

Kui tahad järjestikuiseid paindeid, siis kontrolli nende võimalikkust. Probleem tekib, kui ühe paindega detaili pole võimalik teise painde jaoks õigesse kohta asetada. Kui mõlemad painded on samas suunas (U-painutus), siis on üldlevinud reegel, et mõlemad ääred võiksid olla lühemad kui keskmine osa.

Hoia painded samal joonel

Hea tava on hoida erinevad painded samal joonel. Niiviisi on detaili ümbersättimist vähem ning tööaeg lühem. Vastasel juhul peab operaator iga painde jaoks detaile ümber paigutama, mis kajastub sulle esitatud arvel.

Paindejoon on küljega paralleelne

Nagu pealkirigi ütleb, siis võiks paindejoon olla mingi küljega paralleelne, et tagada õige seadistus. Muidu võib õige tulemuse saavutamine päris keeruliseks kujuneda.

Vabastus

Parima tulemuse saavutamiseks peaks flantsi mõlemale poole sisselõiked tegema. Sellise sisselõike laius peaks olema suurem kui materjalipaksus. See kaitseb metalli deformatsioonide ja rebenemise eest. Teine hea tava on vabastuse sisenurkadesse ka raadiused jätta, mis aitavad sisepingete vähendamisele kaasa.

Karbi painutamine

Karbi painutamisel tuleks flantside vahele väikesed pilud jätta. Vastasel juhul võib väikseimgi ebatäpsus lõppeda sellega, et viimane flants põrutab eesseisvatele sisse ja purustab seeläbi kogu kupatuse – elastse järelmõju elimineerimiseks peab ju painde kaugemale tegema.

Kontrolli pinnalaotust

Vahepeal tuleks oma CAD mudelist teha ka pinnalaotust, et näha mis tegelikult toimub. Esiteks võib vastasel juhul flantside tegemisega väga hoogu minna ning lõpetada millegagi, mille pinnalaotust ei ole võimalik genereerida. Ja mille pinnalaotust ei saa genereerida, ei saa ka toota.

Mõõda oma pinnalaotust. Võibolla on disaini võimalik optimaalse tulemuse jaoks kohandada. Ürita vältida suuremale lehemõõdule minekut, kui väiksem on käeulatuses. Võibolla suudaksid hoopis 2 detaili ühele suurele lehele mahutada vaid paari millimeetri kaotamisega? See avaldab üsna suurt mõju hinnale.

Painderaadius

Parim viis on lihtsaim – vali siseraadius materjalipaksusega sama. Niiviisi vähendad võimalike vigade arvu. Sellest väärtusest väiksemaks minnes on probleemid juba üsna varmad kerkima. Suuremad raadiused muudavad aga mõned arvutustehted keerukamaks.

Painutamise suund

Paindejoon ei tohiks olla samas suunas valtsimisega. See on eriti oluline alumiiniumi ning Hardoxi puhul. Muidugi teame 4-seinalisi alumiiniumkarpe, mis tähendab, et see on võimalik. Siiski on etem sellist painutust vältida. Tulemuseks võib olla ebaühtlane pind või murdumine.

Kuigi tootmise eest vastutavad insenerid panevad selliseid asju arvatavasti tähele, siis on parem seda juba eos vältida. See aitab materjalikasutust paremini planeerida.

Tagasipainutamine

Kui tahad oma detaili ääri tugevdada, siis on tagasipainutamine selleks vägagi sobiv võimalus. Siingi kehtib mõni soovitus. On hea jätta siseraadius tagasipaindele. Täielik kokkusurumine nõuab esiteks suurt jõudu ehk võimsat masinat. Teiseks ohustab see materjali, mis võib mõraneda. Raadiuse jätmine leevendab seda ohtu.

Võta materjali arvesse

Talaine 1…3 mm struktuuriteras talub peaaegu kõike. Sealt edasi tuleb juba end kurssi viia. Mõned materjalid on teistest hulga kapriissemad. Hea tulemuse saamine sõltub sinu ning tootmisinseneri teadmistest.

Metalli painutamine veebis

Fractory pakub eelnimetatud võimekust veebiplatvormil. Hinnapakkumise saamine on tehtud väga lihtsaks – tuleb vaid üles laadida oma STEP failid ning võtame teiega 24h jooksul ühendust.

Muidugi saate ka kohese automaatse pakkumise oma detailide lõikusele, mis võimaldab lõpliku disaini optimeerimist.

Meie võimekus:

Maksimaalne jõud: 1000 tonni

Maksimaalne painutusjoone pikkus: 7200 mm

Kui pole kliendipoolseid erinõudmisi, juhindume ISO standardis välja toodud tolerantsidest. Painutamisele kehtivad tolerantsid on ülaltoodud tabelis.

The post Lehtmetalli painutamine appeared first on Fractory.