Arvprogrammjuhtimine aitab automatiseerida t\u00f6\u00f6tlusviise, kus l\u00f5ikeriistade ja detaili liikumine on defineeritud koodi abil. Koodi abil s\u00e4testatakse ka l\u00f5ikekiirus, p\u00f6\u00f6rlemiskiirus, jahutusvedeliku kasutus jm.<\/p>\n
K\u00f5ige enam seostatakse arvjuhtimispgorammidega CNC masint\u00f6\u00f6tluse viise treimine<\/a> ja freesimine<\/a>, mis loovad detaili materjali eemaldades. Seega on tegemist vastupidise protsessiga n\u00e4iteks 3D printimisele, kus detail “ehitatakse” materjali j\u00e4rk-j\u00e4rgulise lisamise teel.<\/p>\n CNC on akron\u00fc\u00fcm, mis tuletatud s\u00f5nadest computer numerical control<\/em> ehk eesti keeles arvprogrammjuhtimine. Liikumine arvutip\u00f5hisele juhtimisele sai siiski alguse arvjuhtimisest (NC – numerical control<\/em>).<\/p>\n Esimesed arvjuhtimist kasutavad masinad ehitati juba 40- ja 50ndatel. Algselt modifitseeriti olemasolevaid masinaid, et automatiseerida osa t\u00f6\u00f6st. Mootorite t\u00f6\u00f6d koordineeriti perfolintide<\/a> abil, mille sisse oli tr\u00fckitud kood.<\/p>\n 50ndatel tehti esimesed sammud juba arvprogrammjuhtimise suunas, mil MIT arvutid suutsid sisendi abil luua vastava perfolindi. See t\u00f5stis m\u00e4rgatavalt t\u00f6\u00f6 kiirust ja efektiivsust. N\u00e4iteks suudeti muidu 8-tunnise freesimist\u00f6\u00f6 koguaeg viia 15 minuti peale.<\/p>\nTaust<\/h2>\n