{"id":821,"date":"2018-11-16T09:53:27","date_gmt":"2018-11-16T09:53:27","guid":{"rendered":"http:\/\/fractory.co\/?p=821"},"modified":"2022-01-27T11:25:25","modified_gmt":"2022-01-27T09:25:25","slug":"tootmisjooniste-vormistamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fractory.com\/et\/tootmisjooniste-vormistamine\/","title":{"rendered":"Kuidas vormistada tootmisjooniseid?"},"content":{"rendered":"

Plasma- ja laserl\u00f5ikuse jaoks on tarvis DXF formaadis jooniseid, mis kujutavad detaili pinnalaotust. Sisuliselt on k\u00f5ik sellega \u00f6eldud. Sellegipoolest saame pidevalt jooniseid, mida ei saa tootmiseks kasutada. Toome v\u00e4lja nimekirja p\u00f5hilistest probleemidest ja lahendustest, mida projekteerija joonestamisel arvestama peaks.<\/p>\n

Masinatele sobib DXF<\/h2>\n

DXF jooniseformaat<\/a> on m\u00f5eldud CNC-pinkidele lugemiseks. Selle saab \u00f5ige vormistuse korral muutmata kujul masinale s\u00f6\u00f6ta. Seep\u00e4rast on DXF meie platvormi eelistatuim variant ja ainus, mis tagab automaathinnastuse. Tasuta tarkvara DXF jooniste tegemiseks saab siit<\/a>.<\/p>\n

Loo uus joonis nullist<\/h2>\n

\u00c4ra kasuta joonise tegemiseks\u00a0save as<\/em> k\u00e4sklust. Loo uus joonis nullist. Vastasel juhul v\u00f5ivad vana joonise osad m\u00e4rkamatult kaasa tulla. N\u00e4iteks vedelevad \u00fcksikud jooned v\u00f5i vanade detailide vaated silmale tabamatus kauguses. Selle loeb arvuti aga l\u00f5ikedetaili osaks ning arvestab lehe suuruse hiiglaslikuks.<\/p>\n

Eelmiste joonistega kaasa tulnud\u00a0layer<\/em>’id ja\u00a0block<\/em>’id, mida ei kasutata, muudavad failid ebavajalikult suureks. Mahukus pikendab aga \u00fcleslaadimise aega.<\/p>\n

Kontrolli m\u00f5\u00f5tkava<\/h2>\n

K\u00f5ik joonised peavad olema m\u00f5\u00f5tkavaga 1:1. \u00d5ige m\u00f5\u00f5tkava kasutamises peaks kindlasti veenduma. Viimane kontrollpunkt on meie platvormil. Iga \u00fcleslaetud joonise kohta antakse detaili gabariitm\u00f5\u00f5tmed. J\u00e4lgige, et need vastaksid tegelikkusele.<\/p>\n

M\u00f5\u00f5tude \u00fclekirjutamine<\/h2>\n

Tihtipeale saame jooniseid, kus valed m\u00f5\u00f5dud on k\u00e4sitsi \u00fcle k\u00e4idud, et parandada probleeme m\u00f5\u00f5tkavaga. Esiteks ei m\u00f5juta see m\u00f5\u00f5tkava, teiseks pole m\u00f5\u00f5dud meie joonistel teretulnud.<\/p>\n

Faasitud avad<\/h2>\n

Plasma- ja laserpingid l\u00f5ikavad pinnaga risti. Seega tuleb faasid hiljem lisada. L\u00f5ikamisjoonisel peaks olema vaid ava piirjooned. Faasid saab n\u00e4idata eraldi t\u00f6\u00f6joonises.<\/p>\n

Keermestatud avad<\/h2>\n

Keermestamine on samuti lisaprotseduur. Laserl\u00f5ikusega<\/a> v\u00f5ib aga v\u00e4iksema ava ette l\u00f5igata, et tagada keermeava t\u00e4pne positsioon ning kiirendada keermestamise protsessi.<\/p>\n

V\u00e4ikesed avad<\/h2>\n

Avad, mille l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on v\u00e4iksem kui lehepaksus, tuleb puurida. T\u00e4pseks positsioneerimiseks on v\u00f5imalik laserl\u00f5ikusega tsentrim\u00e4rgid graveerida. Laserl\u00f5ikuseks sobivate avade kasutamine tagab aga odavama hinna, nii et v\u00f5imalusel soovitame juhinduda sellest.<\/p>\n

\u00dcks detail joonisel<\/h2>\n

\"\"
\nJoonisele k\u00e4ib \u00fche detaili pinnalaotus. K\u00f5ik \u00fcleliigne kustutatakse. Kiireima teenuse saamiseks soovitame kohe joonise n\u00f5uetega vastavusse viia, muidu peab keegi seda teie eest tegema.<\/p>\n

Viirutatud avad<\/h2>\n

Avasid ei tohi viirutada. Seda ei \u00f5petata kujutavas geomeetrias ega \u00fcheski \u00f5pikus, aga siiski puutume sellega aeg-ajalt kokku. Unustage see komme.<\/p>\n

Tsentrijooned<\/h2>\n

\u00d5petatakse aga avadele tsentrijoonte m\u00e4rkimist. Needki on \u00fcleliigsed ja vajavad hilisemat kustutamist.<\/p>\n

Vaadete l\u00f5ikamine<\/h2>\n

\"\"
\nPikkade detailide puhul kasutatakse joonise lugemise h\u00f5lbustamiseks l\u00f5ikamist. See on sobilik vaid inimestele, arvutit ajab sama meetod segadusse. J\u00e4tke pinnalaotused puutumata, \u00fcksk\u00f5ik kui raskesti m\u00e4rgatavaks see m\u00f5ned l\u00f5iked ja avad teeb. Meie s\u00fcsteem paneb neid ikka t\u00e4hele.<\/p>\n

T\u00f5rked ja vead joonistel<\/h2>\n

Jooniste konverteerimisel<\/a> v\u00f5ivad tekkida vead – joonte sasipuntrad v\u00f5i t\u00e4pikesed \u00fcle joonise. Minul l\u00e4ksid poltliited Inventori jooniste konverteerimisel sassi. Natuke guugeldamist aitas ning p\u00e4\u00e4stis k\u00e4sit\u00f6\u00f6st. Soovitan korduva probleemi puhul sama teha.<\/p>\n

Ilus pool \u00fcleval<\/h2>\n

Esteetilisem pool detailist peab joonisel vaataja suunas olema. Kui soovite metalli harjamist<\/a>, siis lisage ka harjamise suund eraldi PDF-il. Kui lisat\u00f6\u00f6d teha ei taha, siis asetage detail DXF-is lihtsalt nii, et harjamissuund oleks joonise suhtes horisontaalne.<\/p>\n

Kirjanurk unustage \u00e4ra<\/h2>\n

Kirjanurk on inimestele. Arvutit ajab see aga segadusse, sest tema otsib vaid l\u00f5ikejooni ega hooli sellest, kes on joonise autor v\u00f5i kes seda kontrollis.<\/p>\n

Topeltjooned<\/h2>\n

Meile on saadetud jooniseid, kus \u00fche joone peale on peidetud veel teisigi. Esmasel vaatlusel ei pruugi inimene neid tuvastada, aga arvuti paneb seda kohe t\u00e4hele. Ning arvutab hinna vastavalt, arvestades, et iga joon kuulub l\u00f5ikamisele. Nende \u201cl\u00f5igete\u201d eest ei k\u00fcsita hiljem raha, aga esialgne hinnaarvutus pole \u00f5ige.<\/p>\n

Painutusjooned<\/h2>\n

\"\"
\nSamamoodi arvutab s\u00fcsteem sisse ka painutusjooned. Kui painutusprotsess<\/a> on vajalik, tuleb lisaks DXF failile kaasa panna ka PDF t\u00f6\u00f6joonis. Alternatiivselt laadige \u00fcles 3D mudel<\/strong> universaalse .STP failina<\/strong>. Lisaks toetab meie platvorm ka SolidWorks (.sldprt) ja Solid Edge (.par, .psm) failit\u00fc\u00fcpe.<\/p>\n

Jooned peavad olema \u00fchendatud<\/h2>\n

2D keskkonnas joonestades tuleb kindel olla, et jooned on omavahel \u00fchenduses. \u00dcks variant selle kontrollimiseks on kasutada viirutust – kui jooned pole \u00fchendatud, siis ei saa seda funktsiooni kasutada. \u00c4ra unusta aga viirutust hiljem kustutada!<\/p>\n

L\u00f5ika pinnaga risti<\/h2>\n

Nagu eelnevalt \u00f6eldud, l\u00f5ikab laser- ja plasmapink pinnaga risti. Seep\u00e4rast peaks 3D modelleerimiselgi kasutama funktsiooni cut to normal<\/em>, kui l\u00f5igata ava n\u00e4iteks \u00f5\u00f5nsasse silindrisse. Sellisel juhul on pinnalaotusel \u00fcks masinale loetav l\u00f5ikejoon.<\/p>\n

Siinsed m\u00e4rkused h\u00f5lbustavad joonestaja t\u00f6\u00f6d. \u00dclikoolis omandatud joonestusreeglite eiramine v\u00f5ib olla harjumatu, kuid s\u00e4\u00e4stab l\u00f5puks k\u00f5igi aega. Liigume \u00fcheskoos uue ja lihtsustatud t\u00f6\u00f6stuse poole!<\/p>\n

Nende n\u00f5uannete j\u00e4rgimine tagab sulle kiire ja t\u00e4pse metallit\u00f6\u00f6de hinnastamise<\/a>!<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Plasma- ja laserl\u00f5ikuse jaoks on tarvis DXF formaadis jooniseid, mis kujutavad detaili pinnalaotust. Sisuliselt on k\u00f5ik sellega \u00f6eldud. Sellegipoolest saame pidevalt jooniseid, mida ei saa tootmiseks kasutada. Toome v\u00e4lja nimekirja […]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":831,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"yst_prominent_words":[187,430,429,428,427,426,425,424,200,189,55,186,185,183,182,181,180,136,67,59],"class_list":["post-821","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/821","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=821"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/821\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12745,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/821\/revisions\/12745"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/831"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=821"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=821"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=821"},{"taxonomy":"yst_prominent_words","embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/yst_prominent_words?post=821"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}