Laserl\u00f5ikus on t\u00e4na tavaline metalli t\u00f6\u00f6tlusviis. Seda kasutatakse nii laevade, autode, masinate kui m\u00f6\u00f6bli tootmisel. Hoolimata laialdasest levikust teatakse laserl\u00f5ikuse ajaloost v\u00e4he. Suhteliselt uueks peetava tehnoloogia juured ulatuvad aga sajanditagusesse aega.<\/p>\n
Laser on akron\u00fc\u00fcm, mis moodustatud Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation<\/em> esit\u00e4htedest. L\u00fchendatud variandi olemasolu on t\u00e4nase laialdase kasutuse t\u00f5ttu tarvilik. \u00dcks levinud kasutusviis on metalli l\u00f5ikamine. Kuigi paljud peavad seda t\u00f6\u00f6tlusviisi uueks, algab laserl\u00f5ikuse ajalugu Esimese maailmas\u00f5ja p\u00e4evilt.<\/p>\n Mitte just eriti \u00fcllatuslikult pani t\u00e4nase laseri loomisele aluse Albert Einstein. 1917. aastal avaldas geniaalne teadlane artikli “Kiirguse kvantteooriast”, mille peale ehitati kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud teooria. 20. sajandi esimesel poolel arendasid teadlased Einsteini ideid edasi.<\/p>\n Teooriast j\u00f5uti tegudeni ning 1960. aastal valmistati esimene pulseeriva laseri protot\u00fc\u00fcp. \u00dcsna pea loodi ka gaasilaser, mis v\u00f5imaldas j\u00e4rjepidavat laservoogu. Laseris n\u00e4hti lahendust, millel puudub probleem. Varsti hakati ka kasutusvaldkondi leidma, et laserl\u00f5ikuse<\/a>\u00a0suurt potentsiaali rakendada.<\/p>\n Edasine areng\u00a0viis esimeste tootmislaserite loomiseni 1965. aastal. Western Electric, kes oli masinate tootjaks, kasutas neid avade l\u00f5ikamiseks t\u00f6\u00f6riistadesse. 50 aastat p\u00e4rast Einsteini artikli ilmumist, 1967. aastal, kasutati gaasijoaga laserl\u00f5ikust 1 mm lehtmetalli l\u00f5ikamiseks. Demonstreeritud v\u00f5imsus p\u00fc\u00fcdis t\u00e4helepanu.<\/p>\n Muuhulgas p\u00fc\u00fcti ka kosmosevaldkonna spetsialistide pilke. Sealses t\u00f6\u00f6stuses kasutati lasereid titaaniumi ja keraamika l\u00f5ikamiseks 70ndatel. See oli suur samm edasi t\u00e4nase kasutuse poole, sest varem peeti lasereid sobilikuks pigem mittemetalsete materjalide l\u00f5ikuseks.<\/p>\n Esimene laia kasutust leidev laserl\u00f5ikusmeetod oli CO2. See on siiani enimlevinud viis hea kvaliteediga keerukate l\u00f5ikuste tegemiseks.<\/p>\n Laserl\u00f5ikus on \u00fcks termilise l\u00f5ikuse viise. Laserkiir tekitatakse seadmes, kust see peeglite abil v\u00e4ljundava poole suunatakse. Peeglid k\u00e4ituvad resonaatorina, mis kiire energiat suurendab. J\u00e4rgnevalt fokusseeritakse kiir l\u00e4\u00e4tse abil. L\u00e4\u00e4tsest suunatakse see omakorda l\u00e4bi d\u00fc\u00fcsi l\u00f5igatavale materjalile. V\u00f5imendatud laserkiir sulatab metalli.<\/p>\n \u00dches kiirega langeb materjalile ka gaasijuga, mis valitakse vastavalt l\u00f5igatavale materjalile. S\u00fcsinikteraste<\/a> puhul on selleks puhas hapnik, mis alustab p\u00f5lemisprotsessi. Roostevaba terase<\/a> ja alumiiniumi l\u00f5ikamisel kasutatakse aga l\u00e4mmastikku, et sulametall l\u00f5ikepilust v\u00e4lja puhuda. Niiviisi tagatakse puhas l\u00f5ikejoon.<\/p>\n Laserl\u00f5ikuse toimimise eelduseks on laserkiire neeldumine. Metallide puhul v\u00f5ib peegelduv pind probleeme tekitada. Suur hulk laserkiirest peegeldatakse tagasi ning neeldub vaid murdosa. See tekitab omakorda vajaduse kasutada v\u00f5imsaid lasereid, mille murdosa on piisav metalli l\u00f5ikamiseks.<\/p>\n CO2 laser<\/a> v\u00f5ib ka kahjustada saada kiirest, mis tagasi peegeldub. M\u00f5ned vasesulamid ning alumiiniumid v\u00f5ivad l\u00f5ikamiseks ebasobiva pinnaga olla. See on \u00fcks CO2 laseri piiranguid.<\/p>\n Esimest korda tutvustati fiiberlasereid<\/a> 2008. aasta EuroBlechi messil<\/a>. Erinev laserkiire edastusviis v\u00f5imaldab peegelduvate metallide l\u00f5ikamist. Fiiberlaseritega saab l\u00f5igata nii alumiiniumi, messingit, vaske kui ka tsingitud terast.<\/p>\n Fiiberlasereid peetakse CO2 laseritest lihtsamaks ning vastupidavamaks. Laserkiir tekitatakse dioodide poolt. Seej\u00e4rel liigub kiir l\u00e4bi optiliste kaablite edasi. Kaablid sisaldavad haruldasi muldmetalle, mille abil v\u00f5imendatakse kiirt. Viimaks suunatakse kaablitest tulev kiir l\u00e4bi l\u00e4\u00e4tse, mis selle l\u00f5ikamiseks fokusseerib. Selline edastusviis v\u00f5imaldab l\u00f5ikamist ilma lisagaaside, peeglite v\u00f5i eelsoojenduseta.<\/p>\n Fiiberlaserite \u00fcheks eeliseks on nende suur kasutegur. Ligikaudu 75% v\u00f5imsusest kajastub v\u00e4ljutatavas laserkiires. Samal ajal j\u00e4\u00e4b CO2 laserite kasutegur 20% juurde. Suur vahe tekib soojuskadude minimeerimisest. Kirjeldatud erinevuste t\u00f5ttu on 2 kW fiiberlaser v\u00f5imsuselt v\u00f5rreldav 4 kW CO2 laseriga.<\/p>\n Selged eelised utsitavad isenere tehnoloogiat veelgi edasi arendama. Seda v\u00f5ib v\u00f5tta kui m\u00e4rki tulevikuks.<\/p>\n Kuigi enamik kasutatavatest CNC laserpinkidest on j\u00e4tkuvalt CO2, siis fiiberlaserid koguvad j\u00e4rjest populaarsust. Aina suurem hulk ostetavatest seadmetest on just uuema tehnoloogia esindajad.<\/p>\n Nende \u00fclalpidamiskulud ning v\u00e4hene kapriissus meelitab uusi ostjaid ligi. Fiiberlaseritel on v\u00e4hem liikuvaid osi, t\u00e4nu millele ei vaja nad nii tihedat hooldamist. See v\u00f5imaldab lasereid pidevalt t\u00f6\u00f6s hoida.<\/p>\n Praeguses arengufaasis on fiiberlaser oluliselt kiirem, kui l\u00f5igata \u00f5hukest metalli. CO2 on sobilikum paksemate materjalide l\u00f5ikamiseks, sest loob ilusama l\u00f5ikeserva. Arvestades fiiberlaseri l\u00fchikest ajalugu ning j\u00e4tkuvat arendust\u00f6\u00f6d, v\u00f5ib eeldada, et seegi CO2 eelis on varsti minevikku j\u00e4\u00e4mas.<\/p>\n Tulevik tundub fiiberlaserite jaoks helge. Tootmissektoris v\u00f5tavad uued arengud rohkesti aega. Fiiberlaseril on aga k\u00f5ik eeldused, et h\u00f5ivata CO2 ees esimene positsioon laserl\u00f5ikusseadmete vallas.<\/p>\n Kultuskirjanik Steinbeck r\u00e4\u00e4kis, kuidas k\u00f5ik, mis juhtub hiirtega, v\u00f5ib juhtuda ka inimestega. V\u00f5rdleksime sarnaselt inimesi ja masinaid.<\/p>\n Kogu eelnev jutt v\u00f5iks viidata sellele, et tootjat valides saab l\u00e4htuda nende masinapargi v\u00f5imekusest. Reaalsuses on see n\u00e4itaja vaid potentsiaalist, mitte tegelikust kvaliteedist.<\/p>\n Automaatsed l\u00f5ikusmasinad teevad t\u00f6\u00f6 k\u00fcll ise, aga nende seadistamine j\u00e4\u00e4b inimeste kanda. Hooletus ja teadmatus kajastub toote l\u00f5ppkvaliteedis. Seep\u00e4rast on tootja valimisel t\u00e4htis teada ka nende masinaoperaatorite kompetentsi.<\/p>\nCO2 laser<\/h2>\n
Fiiberlaser<\/h2>\n
Tulevikutrendid<\/h2>\n
Masinatest ja inimestest<\/h2>\n